Elevant portselanipoes

Tänane päev oli USA turgudel suurem kukkumine, kui juba pikka aega on olnud. Eile õhtul tuli Fed välja oma uue kavaga majandust elavdada. Kuidagi jääb tunne, et sellised päevad näitavad kõigile, kel silmad lahti on, hästi kätte, miks riigi poolt on mõistlik võimalikult vähe majandusse sekkuda - võib ju plaane teha, kuidas asi peaks nagu paranema, samas ei suudeta kompleksetes süsteemides kõike kunagi õigesti prognoosida. Tulemus on siis selline nagu täna turgudel: kukkusid lisaks aktsiatele ka toorained, väärtmetallid jm. Tõusid vaid kvaliteetsed võlakirjad - samas seda poleks vaja, vaba raha on olemas ülearu. Seda ei osata, julgeta, taheta investeerida praegusesse majandusse.
Õhtul jõuti meedias välja arusaamisele, et Fed'i samm muuta kunstlikult eri perioodide intressitasemeid lõikab juba niigi räsitud pangandust: Fed tahab tõsta lühiajalisi intressimäärasid pikaajaliste arvel, samas pangad esimesega seotult võtavad laenu ja teisega seotult annavad. Kui lisada siia veel pidevalt lisanduvad piirangud pankade tegevusel, populistlikud kohtuasjad nende vastu jne., siis pole ime, et börsid kukuvad.
Järeldus saab siit ainult üks - kui kellelgi on võimalus genereerida tühjast triljoneid, siis peaks tal olema ka mõistust seda enamusel juhtudel mitte teha.

Soome panga ülevaade maailma majandusolukorrast

Soome Pank on kirjutanud küllaltki pika analüüsi maailmamajanduse hetkeolukorast.
EKP poolt võlakirjade ostmist vaadatakse raha hulga ja inflatsiooni seisukohast. Aga keskpanga raha säilimise seisukohast mitte - eriti tark ei ole ka võrdlus USA ja Jaapaniga, riigid, mille võlakirju ostetakse, on ikka natuke erinevad.
OpenEurope Kreeka maksujõuetuks muutumise mõju analüüs Euroopa Keskpangale. Seal lubatakse selle kahju osaks Eestile 0,12-0,17 miljardit eurot.

Viskame aga võlgades majandusse raha juurde

Täna tuli uudis, et keskpangad viskavad turule pankade kätte suure koguse dollareid. Loomulikult tõi selline samm lühiajaliselt kaasa turgude tõusud. Tüüpiliselt sellistele tegevustele, ei ole kerge leida infot, kes neid laene tagab. Ei ole ju eriti tõenäoline, et muud, kui Euroopa, keskpangad riski finantseerida pankasid, mille bilanssides on palju katteta võlakirju, enda peale võtavad. Eks see selgub kunagi hiljem. Kindel aga on, et kuna kahju on juba tehtud ja seda ei soovita kuidagi maha kirjutada, siis "loobitakse ahju" järjest rohkem maksumaksja raha. Eks see tuleb kas otsese tagasimaksena või inflatsiooni teel lihtsatel inimestel kinni maksta. Küsimus on muidugi EKP tegutsemise juriidikas: kui neil on keelatud raha tühjast juurde trükkida, kuidas siis on garanteerimisega. Kuidagi sarnane on see selle jutuga, mida meie finantsgeeniused alles hiljuti rääkisid: me ei anna ju raha, vaid ainult garantii.
Sellise tegevuse toetajad (sageli need, kel on mingid osalused selles samad tobedas finantseerimisskeeemis või kes on börsidel panustanud sellise turu tõusu peale) ütlevad nüüd, et väga tore, lõpuks käituvad keskpangad resoluutselt, nii stabiliseeritakse turge. Tegelikult selline tegevus probleemi põhjuseid ei paranda, vaid süvendab neid. Täna oli artikkel FT-s väidab, et Jürgen Starki lahkumise põhjuseks ECB-st sai seesama operatsioon. Selles asjas osalemine on ilmselt vastuvõetamatu kõigile, kes soovivad, et raha mingitki väärtust omaks.
Ei kujutagi ette, millal lõpuks tõsise võlgnevuse vähendamiseni jõutakse. Liiga palju on juhtivatel positsioonidel inimesi, kelle jaoks ei ole määravaks parem tulemus rahvale. Sellise kontrollimatu tobeduse puhul tundub, et näiteks Saksamaal tekib päris tõenäoliselt soov latiinode ja muude lõunamaalaste valuutast kaugeneda.
Täna kirjutati ka artikkel USA hüpoteekide refinantseerimise probleemidest. Selleks on võimalik saada raha viimase aja kõige odavama intressiga, valitsus loodab, et see lahendab kinnisvarakriisi. Ometi refinantseerimist ei toimu soovitud määral. Milles siis asi? Probleem on selles, et kinnisvara hindade kukkumisest tingituna on võimalike laenajate omavahendid nii väikesed, et laenu ei suudeta võtta. Selle ebaterve olukorra säilitamise nimel on kõvasti pingutanud riik ise.

Veel:
Martin Wolf'i artikkel FT-s
Süüdistus sakslastele, et üritatakse eurot hukatusse saata

Björn Wahlroos: Vaadin sijoittaja­vastuuta; - Talouselämä

 Investeerimisega tegelevate inimeste jaoks on asi küllaltki selge. Miks poliitikud ei suuda nii palju mõelda?

Björn Wahlroos: Vaadin sijoittaja­vastuuta - Talouselämä