Sunday, October 11, 2015

Islamist

Viimasel ajal on paljud inimesed öelnud välja (kirjutanud) kriitilisi arvamusi islami kultuuris toimuva suhtes. Põhiliselt on kriitika all nende suhtumine (uskmatutesse) naistesse, šariaat jne.

Üks asi on selge: sealsetes ühiskondades on normaalseks asjad, mis meie piirkonnas pole (enam ammu). Asi pole üldse selles, mis on õige või mis vale - osa maailma on lihtsalt harjunud elama teistsuguses ühiskonnas. Siit tulenevalt peaks need "heatahtlikud", kes soovivad neist ühiskondadest tuua siia suurt hulka inimesi, olema valmis ühiskonna (ja selles aktsepteeritud käitumise) muutumiseks.
Läheneda asjale nii, et seal on ühed inimesed julmad, kes teisi rõhuvad ning rõhutud on "leebed inglid", on eriliselt naiivne. Inimestel on kultuuriliselt sees normaalseks peetavad käitumisviisid, mis loomulikult muutuvad, sõltuvalt sellest, kas see inimene on oma käitumises vaba või on ta kuidagi rõhutud. Sama kehtib ka selle kohta, kui inimene satub teise, mitte tavalisse, kooslusesse - ühiskondliku olendina kohaneb ta loomulikult mingil määral sealsete normidega. Selle ulatus on sõltuvuses sellest, kui kõrgelt see inimene hindab seda teistsugust keskkonda (üks variant siis tema arvates kõrgem/parem kooslus, teine "uskmatute" keskkond).
Eelnevast tulenevalt näen ma suurt probleemi, kui meie ühiskonda tuleb seltskond, kes meid, kui "mitte jumala rahvast", peab isegi orjadeks mittesobivaks - mingit normide, tavade vms. ülevõtmist ei tasu loota.

Kas kristlus on siis selgelt parem kui islam?

Meie ühiskonnas elavatel inimestel on selgelt kergem elada tänapäevases kristlikus ühiskonnas. Kui lugeda isegi nende, kes on elanud edukalt islamimaades, jutte, siis saab nende positiivse jutu kokku võtta lihtsalt: "isegi minu, kristlikust maailmast tulnu, jaoks , oli kõik OK, vaid mõningad veidrused".  Tasub tähele panna, et elu võimalikkust (mugavust) hinnatakse seejuures tänapäevases kristlikus maailmas tavaks oleva elukorraldusega.
Aga usud iseenesest? Eespool kasutan ma pidevalt sõnaühendit "tänapäevases kristlikus". See on selles mõttes õige täiendus, et ka kristlikus maailmas on olnud muud ajad: kus natuke teistmoodi uskumine oli piisavaks põhjuseks, et inimesi piinata või julmalt tappa. Veel mõned sajad aastad tagasi sai tuleriidale, kui julgesid kinnitada, et Maa käib ümber Päikese. Läti Hendrik tundis uhkust, kui siin "uskmatuid" lapsi, naisi ja vanureid tapeti.

Kas usk peab kohanema inimeste soovidega?
Eelmise Rooma Paavsti puhul oli jutuks, et ta on liiga kinni traditsioonilistes väärtustes. Ja seda oma kiriku sees. Olen ise küll selle jaoks väline inimene, kuid minu arust ongi religioon üks stabiilsete väärtuste süsteem, mis ei saa (ei tohi) iga moesuunaga kaasa joosta.
Selles osas tuleb hinnata islami väärtuste püsimist. Isegi salafistide äärmuse puhul.
Tuleb hinnata, kui inimestel on oma väärtused, mida väliste mõjutuste mõjul ei rutata muutma. Kui neid reegleid kiputakse aga teistele (jõuga) peale suruma, siis pole asi enam sama. Siin on sarnased kõik julma ainujumala kuvandiga usud - ja probleem tuleb juba sellest. Näiteks budistlik lähenemine on palju heatahtlikum teiste religioonide suhtes.

Lõpuks tahaks veel rõhutada, et kogu eelmise jutu puhul ei ole oluline nahavärv, inimese etniline kuuluvus (näiteks araablane) jne. Asjad lihtsalt on nii eri ühiskondades.

Wednesday, August 05, 2015

The Bankruptcy Of The Planet Accelerates – 24 Nations Are Currently Facing A Debt Crisis

The Bankruptcy Of The Planet Accelerates – 24 Nations Are Currently Facing A Debt Crisis

Sunday, June 14, 2015

Euroopa rahatrükk ja riikide võlakirjad

Sattus ette kirjutis, mis lubab kadu riikide võlakirjade turgudele. Kirjutise pealkirjas on küll sõna "globaalsetele", kuid jutt käib põhiliselt Euroopa baasil. Sellisele alternatiivmeediale iseloomulikult on pealkiri ülepaisutatud.
Olgu selle globaalse krahhiga, kuidas on (iseenesest võib käsitleda viidatud intressitasemete muutumist korrektsioonina, kuigi võib tähendada ka vastupidise trendi algust), kuid üks mõte hakkas mulle siit silma ja tõi mälust välja ühe USA turul rahatrüki käigus oleva vastuolu.
Rahatrüki makromajanduslik käsitlus ütleb, et raha juurde trükkides selle väärtus väheneb. Kõik, kes on natukenegi jälginud, teavad, et tegelikult on USA rahatrükk tõstnud dollari väärtust. Kuidas siis saab toimuda selline, esmapilgul ebaloogiline, mõju?
Seda aitab mõista protsessi kirjeldus:
Föderaalreservi rahatrükk tähendab emiteeritava raha eest turul võlakirjade kokkuostmist. Selle käigus suureneb nõudmine nende järele, mis viib nende hinda ülespoole (tootlust allapoole). Seda püüavad tabada kõik maailma kauplejad, kes tahavad sel hetkel ka omada neidsamu võlakirju. Osa ostusurvet tuleb isegi algselt muud valuutat omanud investoritelt - raha vahetatakse muust valuutast dollariteks, mis tõstabki dollari kurssi rahatrükil. Selle kõige aluseks on tehniline liikumine, mis on kõigile teada ja suur usaldus USA võlakirjade ja dollari suhtes.
Lugedes viidatud artiklit ja mõeldes eelpool toodud protsessi euro peale, tuleb pähe kohe paar erinevust: mõelgu europoliitikud, mida tahavad, kuid turgude jaoks pole Euroopa nii usaldusväärne, kui USA. See tähendab, et (Euroopa) keskpankade-poolse rahatrükiga ei kaasne turu poolt analoogset võimendust nagu USA-s. Samuti on Euroopas võlakirjade ostmine hajutatud ja varjatuma graafikuga - see raskendab turuosalistel kaubelda selle tegevusega koos. Võlakirja ostmisel peab endale aru andma, et selle tagastamine toimub samas valuutas. Madala intressi puhul on valuuta väärtuse püsimine palju olulisem üldise tootluse seisukohalt, kui minimaalne intress. Hetkel ilmselt valitsev arvamus eurot ei soosi.

Tuesday, February 17, 2015

Vienti vetäisi - mutta suomalaisten yritysten ei kannata palkata lisää työntekijöitä - Tekniikka

Olen juba ammu seda meelt, et paindlikum tööjõuturg lubaks ka Eesti ettevõtetel majanduse tõusulainel paremini sõita. Jäik turg ei tekita ettevõtetel julgust töötajaid juurde võtta või neile rohkem maksta. Meilt lähevad inimesed Soome, seal jäävad kohalikud töötuks. Ja ametiühingud on uhked järjest jäigema kollektiivlepingu üle.

Vienti vetäisi - mutta suomalaisten yritysten ei kannata palkata lisää työntekijöitä - Tekniikka