Monday, March 05, 2012

Kas Keynes eksis?

Oma suurteoses "The General Theory of Employment, Interest And Money" vormis Keynes terviklikuks teooriaks seisukoha, et tööjõuturg ei ole palga osas paindlik ja erinevalt klassikalises teoorias väidetule ei saavutagi tasakaalu tõõjõu pakkumise ja nõudluse osas täieliku tööhõive olukorras.
Keynes pakkus lahenduseks lisainvesteeringuid (ja muid kulutusi) riigi poolt majanduslanguse ajal, mis omakorda võimendatuna tekitaksid lisanõudlust ja aitaksid majandusel tõusta.
Kas see polnud viga? Ideena on see lahendus õige, mudelina töötab ka - kuid arvestamata on asjaolu, mis on tingitud inimese loomusest ja demokraatliku süsteemi ülesehitusest. Tegelikult ei suuda keegi täpselt öelda, palju sellist toetust majandus vajaks. Poliitikud püüavad teha seda võimalikult palju, kuna valimised on tulemas ja parem on ülestimuleeritud majandus, kui surutises majandus. Järgmine samm on siis, kui valimised tulevad muul ajal (st. kui pole kriisi). Ka siis on poliitikutel ahvatlus stimuleerida majandust, et saada lisahääli. Lõpptulemuseks ongi suur segadus, majandused, mis ilma toeta ei suuda püsti seista.
Aga mida siis teha? Kahekümnendatel aastatel oli kõigil veel silme ees hirmuäratav sotsialistliku revolutsiooni oht. Seega teisest poolest polnud mõistlik rääkida. Teine pool on tööjõuturu hinnapaindlikkus. Seda peaks tekitama seadusanlike vahenditega (kuni teatud struktuuride ja kokkulepete keelamiseni).
Äkki see oleks tegelik lahendus Keynes'i poolt tõstatatud probleemile.
Minu poolt pakutava lahenduse kasuks räägib ka tänapäevane reaalsus:
  • elatustase on juba niipalju kerkinud, et väikesed tagasilöögid ei halvenda enam nii oluliselt inimeste elujärge;
  • normaalseks äraelamiseks vajalike vahendite tootmine ei vaja enam 7-8 tundi igapäevast tööd, see maht väheneb järjest;
  • maailm on nii ülerahvastatud, et ekspansionistlik majanduspoliitika ei saa lihtsalt lõpmatult jätkuda. Kui me majandust surume ainult edasi suurema tarbimise poole, siis tekib õige varsti küsimus, et kes peab loobuma Maal elamisest.