Kas jumala poolt valitud rahvas?

Unustades hetkeks praegu käes oleva majanduskriisi, võib meenutada, kuidas veel hiljuti

tundus enamikule eestlastele, et meil läheb väga hästi, tulevik on helge ning koht jõukamate

Euroopa riikide seas tagatud.

Mille tõttu siis eestlastel nii hästi läks ning loodeti, et ka edasi läheb?

Kas ka meie rahvus on ühe teise rahvuse moodi välja valitud?

Nõukogude Liidust vabanesid enam-vähem samal ajal mitmed rahvad, osa neist on meiega sarnase religioosse ja kultuurilise taustaga. Mitmed naabrid on ka maailma mastaapidega võrreldes sama väikesed kui meie. Hariduse ülesehitus ja tase oli ilmselt NL-i lääneosas ja keskustes samal tasemel.

Kas meie edu tagasid 90-ndatel ja ka edaspidi Laari valitsuse poolt otsusekindlalt tehtud valusad reformid?

Loomulikult oli reformide tegemine väga oluline, sama oluline on vast ka see, et sõltumata valimiste tulemustest on meil suudetud säilitada liberaalne majanduskliima.

Vähemalt minu arust on meie suureks tugevuseks olnud kogemus kahe kultuuri piiril elamisest.

NL-s oli Eesti ainuke koht kus sai kapitalistliku Euroopa (Soome) televisiooni vaadata ja raadiot kuulata. Suurele osale elanikkonnast ei olnud selleks keelelisi barjääre. Seda isegi mitte-eestikeelse elanikkonna osas. Olukord on kõvasti muutunud, informatsiooni on palju rohkem ning kvaliteetsemalt võimalik saada inglise keeles. Internet on selles osas tulnud vana meedia asemele. Kui informatsioon liigub üle maailma juhtmeid pidi, siis äris on raskem: paljud tooted on ikkagi füüsilised, samuti on olulised personaalsed kontaktid. Kõige madalam lävi müüa tooteid või teha muud koostööd on meil Soome, nii jääb see ka tulevikus. Kui kõrge see lävi saab olema, sõltub meist endist.

Nii palju kui me ka teisiti tahaksime, on meil ikkagi vaja kedagi kogenumat arenenud riikidest, kes meid oma kogemustega nõustaks. Ka meie majanduse pärli Skype'i puhul tuli marketingi ja arenduse planeerimine Eestist väljapoolt.

Paljud Eesti ärimehed on Lääne-Euroopas käies kadedusega vaadanud, kui hea on oma koduturul tootmisele suur maht kätte saada ja selle toel juba välisturgudele minna. Eestis kahjuks see võimalik ei ole ja kunagi ei saa ka olema.

Selles valguses on masendav vaadata, kuidas "vabas" Euroopas on saadud tehtud see, mida

suurima venestamise ajal ei suudetud - see on Soome keele ja kultuuri meist ära lõikamine.

Uus põlvkond kasvab peale, nende jaoks on hõimumaa Soome nagu üks välismaa paljudest (muideks sama ka Venemaa). Noorema põlvkonna seast on raske leida kaadrit kes neid keeli oskaks ja kultuuri mõistaks. Teiste naabrite, Läti ja Rootsiga, on asi kogu aeg halb olnud, siin pole midagi imestada.

Meie valitsuste taust on sageli Lõuna-Eestist, sageli mitte-äriline. Seega pole väga ka imestada, miks sellest vist aru ei saada. Vähemalt midagi ette ei võeta. Mingid põhjendused autoriõigustest jms. tundub jama. Pigem tundub usutavam, et osad tahud on oma ärilisi huvisid aktiivselt kaitsnud, riik on aga passiivne olnud. Riik peaks midagi aktiivselt ette võtma, peab leidma ühise huvi soomlastega ning vajadusel kasvõi seadusi muutma, vajalikud kokkulepped sõlmima jne. Miinimumeesmärk peaks olema, et vähemalt vabalt leviv meedia peaks olema meie kahe riigi vahel vabalt ülekantav. Igasugused sisu tootjate nõudmised ei saa olla ülesed kahe riigi seadustest, seega igasugused sellised vastuväited on mitte päris tõsised. Loomulikult on kohalikul turul tegutsev meedia selle vastu, kuid muud huvid peaks nende huvidest olulisemad olema. Samas ei ole see mingi selline probleem, mis nende äri märgatavalt kahjustab.

Lootus on küll nõrk, kuid peab lootma, et Eesti valitsus selles osas mingeid samme ette võtab. Muidu jääb ajalukku valitsuse suurima teona meedia vallas Pervõj toetamine. See kanal on aga paljude arvates Baltikumis viimase paarikümne aasta jooksul suurim iseseisvuse vastu võitleja. Nende osas muidugi midagi teha ei suudeta, rahvustevahelise vaenu õhutamine jms. on vaid sõnakõlksud, need tegelased tegelevad sellega iga päev ilma igasuguste probleemideta.

Jumal ei anna meile niisama midagi, kui me ise oma töid ära ei tee.