Sunday, August 16, 2009

Äkki võiks tõesti eurost loobuda?

Viimasel nädalal on tulnud kaks rünnakut euro kasutuselevõtu iga hinna eest taotlemise vastu. Esimese tegi I. Neivelt ja teise J. Reiljan.
Lugupeetud hansapankuri (kahjuks praegune Swedpank on vaid vari Neivelti juhitud asutusega võrreldes ja karta on, et hullemaks läheb) avalduse puhul on tegemist kas segadusega või mingil põhjusel kellegi teise ideede enda suu läbi avaldamisega. See lõpuni mõistetamatu "ekspordi efektiivsus" sõltub ikka väga palju välisinvesteeringutest Eestisse ja välispartnerite usaldusest meie firmade (mille üks tegur on ka usaldus meie valuutasse) vastu. Neivelt väidab aga vastupidist. Siin ta muidugi eksib rängalt. Loomulikult on rida muid samme, mida riik peaks tegema, kuid kahjuks ei usu riigi võimekusse selle tegemisel (loodan, et eksin). Arengufond on hea sammu astunud, kuigi kergelt deklaratiivse ja pinnapealse, nende mõtete ellu jõudmine eeldaks aga tugevat poliitilist toetust ja suurt tööd - seega on väga ebausutav.
J. Reiljan loobib aga lihtsalt loosungeid ilma midagi analüüsimata ja paremat pakkumata (selleks võiks aga üks majandusprofessor just sobilik inimene olla). Selle üle ei imesta aga mina ega ilmselt ka ükski teine, kes J. Reiljani "tähelennu" ajal Tartus majandust õppinud on. Kes ei ole temaga isiklikult kokku puutunud saavad hinnata tema eelnevaid avaldusi riigi rahakulutuse kohta ja hinnata, mis oleks juhunud, kui nende järgi oleks talitatud.

Tulles aga tagasi raha juurde. Eurost loobumisel oleks üks intrigeeriv idee.

Praeguses olukorras, kus riigid on sõna otseses mõttes "raha turule loopinud", on populaarseks muutunud vahendite hoidmine kullas ja muudes väärismetallides (või investeerijate poolt muudes metallides ja loodusvarades). Investorile pakub sellist võimalust näiteks Goldmoney.
Aktsiainvestorid hoiavad oma vabu vahendeid näiteks kulla optsioonides, ETF-des jne. Selgelt on oma varades kulla osa tõstmas ka riigid (näiteks Hiina jm.). See lähenemine on praegu mitte nii aktiivne, kuna kriisist väljumine on teinud (ajutiselt) atraktiivseks muud varad, kuid peagi võib see muutuda.

Eelnevast tulenevalt idee: kui ka Eesti viiks oma valuuta füüsiliselt kaetuks kullaga. See võiks toimuda mingi samalaadse süsteemi alusel nagu näiteks eelpool nimetatud Goldmoney teeb.

Miks mitte tuua siis kullakange Estonia puiesteele ja toimetada nii nagu enne seitsmekümnendaid maailmas toimetati? Sellele on vastuseks usaldus Eesti krooni usaldatavuse kohta: keegi ei kahtle Eesti krooni mehhanismi toimimises, kaheldakse selles, kas meil on meelekindlust seda säilitada. Kartus on, et mingitel populistlikel kaalutlustel meie Riigikogu loobub riigi majanduse senisest alustalast. Vaadates parlamendi kooslust, on selleks ka alust. Seega euro üks eelis on tema sõltumatus meie poliitikutest (ehk meie enda lollusest).

Seega variant oleks ka mingi Goldmoney laadi füüsilise kulla hoiustamine, selle alusel raha (s.h. elektroonilise) väljastamine. Tore oleks, kui kindlate reeglite raames oleks sellel veel teisigi osalisi peale meie riigi. Ilmselt Ida-Euroopas võiks reaalset huvi ollagi, sest raskused euro saamisega on siin suuremadki kui Eestis. Sellest saaks mõnes mõttes see "maailmavaluuta", mida paljud riigid (eelkõige Hiina) on praeguses kriisis soovinud.

Mis oleks sellise lahenduse eelised?
  • Eesti saaks natuke lõdvema eelarvepoliitika praegusel raskel ajal. Sellega on kahjuks juba hilja, kuid abiks seegi.
  • PR-na oleks see julge sõnum. Ühte pidi öeldaks maailma suurtele, et nii USD kui EUR on probleemidega - see oleks ka tõde. Eesti saaks aga ka tuntust.
  • Kui kogu rahaline varandus oleks kullaga kaetud, siis see kasvaks koos kullaga, mis on levinud prognoos (kuidas saaks keegi olla vastu, kui tema panka pandud "kirsturaha" dollariväärtuses mõne aja jooksul näiteks kahekordistuks). Väärtuse kasvul on aga kahjuks ka vastaspool.
  • Sellise skeemi saaks sisse viia peaaegu kohe (juba järgmise aasta eelarvega oleks me käed vabamad), ei peaks täitma mingeid nõudeid.


Mis oleks miinused?
  • Kui Eesti vabaneks euroga kaasnevatest nõuetest, hakataks ilmselt lollusi tegema (jälle vajame kaitset endi eest).
  • Väga tugeva valuutaga (see oleks märgatavalt tugevam eurost) oleks väga oluline kõigi hindade paindlikkus. Seda just tööjõu osas - ma ei ole üldse kindel, et uus Töölepinguseadus, mis seda pidi nagu tagama, seda ikkagi tagab. Praeguse palkade alanemise tekitab ikkagi kriis ja tööpuudus.
  • Euro kasutuselevõtul võiks nagu riigipanga valuutareservid vabaneda, siis sellise lahenduse puhul jääks need kasutusse, tuleks vastavalt raha vahetusele kullaks vahetada.
  • Kui kullaga tagatud valuutad või kulla omamine valuutareservina levivad, muutub selles valuutas laenu võtmise reaalintress kalliks, mis pidurdab investeerimist. Majandus on kõige "lõdvemalt" arenenud ikka kerge inflatsiooniga valuutade puhul. Kuid äkki võiks laenud olla ka edaspidi europõhised?
Seda eelnevat peaks võtma ikka teoreetilise mõtisklusena. Ma pole nii naiivne, et loota, et eelneva jaoks vajaliku töö keegi Eestis suudaks ja viitsiks ära teha. Samuti oleks vaja saada taha ka rahva ja parlamendi toetus, mis eurol tundub enam-vähem juba olevat.

Ilmselt ikkagi turvalisem on meil olla samas paadis muu Euroopaga. See kaitseb meid oma lolluste eest. Igasuguse tuleviku puhul oleks meil valuuta sama hea või halb kui mujal Euroopas. Kõik muu sõltuks juba meie endi tööst.

No comments:

Post a Comment